TÕUD / BREEDS

Osaleda saavad kõik ajalooliselt Tiibetiga seotud tõud – Tiibeti spanjel, Tiibeti terjer, Lhasa Apso, Shih Tzu ja Tiibeti mastif.

TIIBETI SPANJEL

Tiibeti spanjel on vana tõug. Tiibeti spanjelite varasemast ajaloost teatakse siiski väga vähe, sest nende algupäramaa Tiibet on olnud peaaegu täielikult eraldatud muust maailmast. Oletatakse siiski, et seal on olnud Tiibeti spanjelitüübilisi koeri juba 200 aastat enne meie ajaarvamise algust. Tüüpilist Tiibeti spanjelit võib ka näha 1700 aasta maalidel.

Pärit on nad Himaalaja mägedest Tiibetist. Neid omasid ja kasvatasid budistlikud mungad ning laamad.

Legendi kohaselt olid nad õpetatud kloostrites keerutama palveveskeid. Sealt on jäänud ka tänapäeval neil komme seista tagumistel jalgadel ja vibutada esikäppadega.

Samuti oli neil tähtis töö olla müüridel ümbrust jälgimas ja hoiatada all valvavaid mastife ning kloostri elanikkonda lähenejate eest. Valvsus ja uudishimu on senini Tiibeti spanjelite üks omapära ja nad ronivad meeleldi kõrgetele kohtadele, kus kohast saab ümbrust silmas pidada.

Nendele töödele lisaks oli Tiibeti spanjelite ja teiste väikeste Tiibeti tõugude ülesandeks olla külmades kloostrites munkade voodisoojendajaks ning pikkade usutoimingute ajal pugeda soojendajatena munkade rüü alla.

Need väikest lõvi meenutavad koerad meenutasid budausu lõvi ja neid peeti õnnetoovateks väärtuslikeks kingitusteks. Mida väiksem koer seda väärtuslikum ta oli. Tiibeti spanjeleid ei müüdud kunagi, kloostrist väljaspoole saadeti neid vaid väärtusliku kingina suure austuse märgiks.

Esimesed Tiibeti spanjelid toodi lemmikuteks Suurbritanniasse 1890-aastate lõpul Indiast ja Tiibetist tagasinaasvate reisijate poolt. 1900-aastate alguses tõi Mrs. MacLaren Morrison mitmeid koeri India, Hiina ja Tiibeti reisidelt.

Tänan info eest Airi Leegen, kennel Geriland

SHIH-TZU

Shih-Tzu ajalugu ulatub Tiibetis kuni 1000 aasta kaugusele. Nagu paljudes teistes kultuurides, olid kodused koerad erinevate ülesannetega – suured metsikud koerad valvamiseks ja kaitseks ning väikesed koerad seltsiks. Tihtipeale oli väikeste koerte ülesandeks ka suurte hoiatamine vaenlase eest. Vaatamata oma ligipääsmatusele ei olnud Tiibeti siiski nii isoleeritud ning suhtles naabritega, näiteks Hiinaga. Aeg ajalt saadeti valitsejatele ülima asutuse märgiks kingitusi, mille hulka kuulusid ka haruldased ja ilusad koerad.

1643. aastal kinkis viies Dalai-laama Ngawang Lobsang Gyatso Hiina keisrile kolm Lhasa Apsot, keda hiljem ristati kuningliku õukonna pekingi paleekoertega. Tänu oma silmapaistvatele „lõvilakkadele” hakati neid järglasi kutsuma Shih – Tzu’deks, mis mandariini keeles tähendab „lõvikoerake.” Need koerad muutusid Qingi ehk Mandžu dünastia keisrite suurteks lemmikuteks ning olid hinnatud kogu õukonnas. Nii levis nende populaarsus ka ülikute seas ning neid kasutati palju kohtutes, kus nad olid oma terava nägemise ja kuulmisega seoses valvekoerteks.

Üks viimasemaid Qingi dünastia valitsejaid Keisrinna Cixi (1835 – 1908) pidas hulganisti väikseid koeri ning tegeles nende aretusega, pidades väga tähtsaks liine ja värve. Lisaks Pekingi paleekoertele elasid Keelatud linnas ka Shih Tzu’sid. Koeri oli kokku paarsada, neil oli oma palee ning oma eunuhhid, kes nende eest hoolitsesid – vannitasid ja jalutasid nendega iga päev. Koeri pidasid keisrinna ja teised leedid ja isegi eunuhhidel olid oma koerad.

LHASA APSO

Lhasa Apso ehk Apso Seng Kyi on pärit Tiibetist, pühast Lhasa linnast. Peaaegu 2000 aastat oli ta ainult Tiibeti ülikute ja pühameeste lemmik. Uskumuse järgi pidi Lhasa Apso omamine tooma õnne ja heaolu ning rahvas pidas koeri pühade laamade taaskehastusteks. Lhasa Apsot kasutati templites ja paleedes valvekoerana. Halba õnne kartes ei ostetud ega müüdud neid koeri kunagi vaid ainult kingiti. Kingituseks saadud Lhasa Apsot loeti suureks õnneks ning koeri kanti kaasas nagu õnne amulette. Alles 1920-ndatel aastatel hakkas see tõug levima Inglismaale ning umbes kümme aastat hiljem ka Ameerikasse. Ameerika kennelklubi tunnustas tõugu 1935 aastal. Tiibetis on tänapäeval tõug kantud haruldaste tõugude nimekirja.

Lhasa Apsosid peeti templites, kloostrites ja ka kodudes peamiselt valvekoerana. Lhasa Apso on valvsa loomuga, vapper ning võõraste suhtes umbusklik. Tema ülesanne oli kahtlastest asjaoludest häälekalt märku anda ja oma tööd teeb ta tänapäevani väga hästi. Teiselt poolt ust kostvaid valjusid sügavaid haugatusi on ukse avanedes aga raske omistada sellisele pisikesele diivanikoera välimuse ja kadestamisväärsete maani langevate kiharatega koerahakatisele. Ometi on kuskil selle šampoonireklaami sobiva paruka all peidus väike lõvi – julge, uudishimulik ja otsekohene: asjad peavad olema korras ning kontrolli all, kõik uus ja võõras tuleb läbi uurida, üle nuusutada ning selgeks teha, kelle või millega on tegu. Selleks aga, et hakkaja koeratuust ise inimesi ja suhteid defineerima ei kipuks, on vaja nõudlikku omanikku ning korralikku koolitust. Lhasa on igati tubli õpilane, kuigi võib vajada mõningast motivatsiooni (selleks piisab täiesti mõnest juustutükist või koeraküpsisest).

Tänapäeval peetakse Lhasa Apsot põhiliselt perekoerana, ta on julge ja lojaalne oma perele. Oma olemuselt on koer julge, liikuv ja valvas. Lastega saab hästi läbi.

Lhasa Apso on väikest kasvu, turjakõrgus 25-28 cm, kaal 6-7 kg. Karv on pikk, siidine ja vajab regulaarset ja põhjalikku hooldamist. Värvuselt on Lhasa Apsod kuldsed, kreemivärvi, meevärvi, mitmevärvilise nagu must ja valge, must ja hall.

TIIBETI TERJER

Tiibeti terjer on pärit Tiibetist, kus teda kasutati juba tuhandeid aastaid tagasi nii seltsi-, valve-, karja- aga ka saatjakoerana.

Tiibeti terjer on Tiibetis püha koera staatuses, sest nende kasvatamise ja aretamisega tegelesid kloostrites laamad. Alles 1920-ndatel aastatel viidi Tiibeti terjereid Tiibetist välja. Tänapäeval kasutatakse neid peamiselt seltsikoertena. Tiibeti terjer on iseloomult väga sotsiaalne, rőőmsameelne, elav, intelligentne ja tähelepanelik. Talle ei meeldi olla üksinda, seega sobib ta perre kus on ka teisi koeri. Oma peremehele on ta truu ja ustav, kuigi säilitab teatud iseseisvuse ja “oma tahtmised”. Nad on väga liikuvad, seetőttu sobivad aktiivsele inimesele. Tiibeti terjeril on pikk, aluskarvaga, kergelt lainjas, ilmastikukindel karvkate, mis vajab regulaarset hooldamist.

TIIBETI MASTIF

Erinevate allikate kohaselt ulatub Himaalaja mäestikus ja selle ümbruses elanud suure valvekoera ajalugu vähemalt 4000 aasta taha.

Meie päevil läänemaailmas Tiibeti mastifina tuntud koerte eellased tegutsesid karja-, pere- ja kloostrivalvuritena laias piirkonnas, mis ulatus Bhutani kuningriigi mäestikest kauge Mongoolia steppideni ja tänase India aladelt Hiina keisrikojani. Arvatavasti Tiibeti platoolt Bhutani, Mongooliasse või Nepaali levinud valvekoerad tekkisid aastatuhandete jooksul ränkade tingimuste ja loodusliku valiku tulemusena, mida vaid pisut mõjutas inimese käsi. Mõjutustöö näiteks oli veel mitte väga ammu Tiibetis kasutusel valvekoera aretusmeetod, mille kohaselt suleti kutsikate pesakond emast lahutatuna koopasse. Koopaava ette veeretati kivi ning igal nädalal lasti sinna kinnipüütud hunt. Hunt tappis mõned kutsikad enne kui need talle oma elu eest võideldes otsa peale tegid ning seejärel oma saagi lihast, verest ja kontidest toitusid. Viimaks jäi selle aretusviisi järgi koopasse ainult üks kutsikas, kes kontide keskelt välja lasti ja „koeraks tehti“. Tiibeti legendide kohaselt sündisid tiibetlased mäekollitari ja ahvi lastena, nende suured valvekoerad aga hundi ja tiigri järeltulijatena.

Pole palju koeratõuge, kellega seostub nii palju legende ja müüte kui nn Tiibeti mastifitega. Mõningate teooriate kohaselt on need Buddha õpetuse raevukad valvurid kõigi mastifite ja mäestikukoerte esiisad, kes rändasid Euroopasse Aleksander Suure vallutusretkede käigus. On andmeid Tšingis-Khaani hiigelarmee erilisest koerte rügemendist, mis koosnes Mongooliast ja Tiibetist hoolikalt valitud hiiglaslikest valvekoertest. Metallturvisesse rüütatud viirastuslikud sõjakoerad olid kasutusel rünnakul, aga ka tagala kaitsel. Mongoolias tänini kasutusel oleva valemi kohaselt surmab üks bankhar ehk valvekoer kaks hunti. Nepaalis tapsid Himaalaja mäestikus töötavad bhote kukur’i mõned aastad tagasi oma karja valvates tiigri.

Nõnda on kunagi jahil kasutusel olnud (tänaseks kadunud) koerad tuntud Sha-Khyi nimega, drokpa’de ehk nomaadide koerad Do-Khyi nimega, dzong’e ehk kloostreid kaitsvaid koeri aga väidetakse kutsutavat Tsang-Khyi’deks (Tsang on tegelikult hoopis Lääne-Tiibeti regioon – R.S.). Lisaks on suurte Tiibeti valvekoerte perest pärit salapärane Khyi-Apso (mitte segamini ajada tillukese Lhasa Apsoga! – R.S.), väidetavalt püha Kailashi mäe ümbrusest Keelatud Linna – Lhasani levinud „habemega“ kaitsja. Maailma tuntuim Khyi-Apso omanik on olnud ilmselt Tema Pühadus XIII dalai laama.

Nõnda tuntakse suurt Tiibetist pärinevat valvekoera tema enimesinevas vormis eri maades erinevate nimedega. Pagulastiibetlased nimetavad neid loomi enamasti lihtsalt: „drokpa dog“. Nepaalis – Bhote Kukur, Hiinas Zang Ao, Mongoolias Bankhar või Gharts, Indias Bangara mastiff, Euroopa Liidus … Tiibeti mastif. Koerte välimus vaheldub sealjuures pikakarvalistest lühikarvalisteni, madalamatest hiiglasteni, kergetest raskekaallasteni.

Niinimetatud Tiibeti mastifeid leidub Tiibetiski oma välimuse järgi laias variatsioonis – dalmaatslastele sarnaselt laigulistena, aga ka hallide, kuldsete, valgete ja punastena. Siiski on kõikjal kõnealuste valvekoerte levialadel olnud eriti hinnas musta-ruuge värvikombinatsiooni ja kulmude kohal asuvate ruugete laikudega koerad. Aasias levinud uskumuse kohaselt on taolised laigud valvuri „topeltsilmad“, mis valvavad ka siis kui koer magab. Halbade olendite lähenedes kihutab „topeltsilmadega“ koer kurjad vaimud, inimesed või loomad kartmatult minema.

Valge laik koera rinnal on Mongoolias ja Tiibetis valvuri vapra südame tundemärk. Sellised koerad kaitsevad peremeest ja oma hoolealuseid vankumatult, oma elu hinnaga. Valgete käpaotstega koer on näppaja. Valge sabaotsaga koera peetakse argpüksiks. Üleni valget koera aga erakordseks õnnetoojaks.

Budistlikus maailmas usutakse koeri asuvat ümbersündide jadas viimasel astmel enne inimest. Kloostritesse kogunenud koeri peetakse eelmises elus eksinud munkadeks, kes karma seaduste järgi veidi alama olendina sündides nüüd halba karmat põletades inimesena taassündi ootavad. Lisaks on Mongoolias teada, et nn „topeltsilmadega“ bankharid sünnivad järgmises elus laamadena, otse pühasse Tiibetisse. Kui taolised koerad näiliselt unes viibides häälitsevad ja esikäpad lamades kokku seavad, loevad nad palveid ja mantrasid oma peremehe eest.

2008 aastal avaldati Hiina juhtivas teadusajakirjas Journal of Genetics and Genomics teadustöö*, milles uuritakse tiibeti mastifi päritolu ning võrreldakse tema mitokondriaalset DNA-d halli hundi, koioti ja teiste kodukoertega. Uuringu läbiviimseks võeti proovid 19 Tiibeti mastifilt, 12 järjestuse proovi kodukoeralt (6 suurt ja 6 keskmist ning väikest kasvu koeralt), kolmelt hallilt hundilt ja kolmelt koiotilt. Viimaste proovid laeti alla GenBank andmebaasist.

Kui halli hundi ja koioti lahknemine toimus miljon aastat tagasi, siis halli hundi ja Tiibeti mastifi lahknemine 58 000 aastat tagasi ning halli hundi ja kodukoera lahknemine 42 000 aastat tagasi.